Lauk longus "Lider"

Longus lauk "Liider" - Allium nutans.
Sisaldab rauasooli. Kasulik kehvveresuse korral.
Mitmeaastane maitsetaim.
Keskvalmiv (idanemisest kuni lehtede maitseroheliseks koristamiseni 38-40 päeva) sort. Lehed helerohelised, lapikud, kõrgus 25-30 cm, 1,5-2 cm laiad, meeldiva ja veidi terava maitsega ja küüslaugu lõhnaga.
Sordi väärtus: suur talvekindlus (kuni -35°C), õrnade mahlakate lehtede hea kasv, lehed ei muutu puiseks kuni hilissügiseni, saab varajast vitamiinirikast saaki, võimalik koristada lehti mitu korda. Kasutatakse värskelt maitsetaimena suppides, liharoogades, kasutatakse ka külmutamiseks, kuivatamiseks ja marineerimiseks.

* Longus lauk - mitmeaastane risttolmlev taim. Teiste sibulaliikidega ei ristu. Vajab ruumilist isolatsiooni.
Taim on madal ja jässakas. Ebasibul on väga lühenenud.
Longus lauk haruneb kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Lehed säilitavad õrnuse kuni sügava sügiseni. Õievarred ilmuvad teisel kasvuaastal. Periood lehtede kasvama hakkamisest kuni seemnete vahaküpsuseni kestab 100-150 päeva.
Longus lauk on valgustarmastav taim. Areneb hästi piisavalt niiskel, viljakal ja umbrohupuhtal mullal. Optimaalne mulla pH 6,7.
Kasvu alustab longus lauk vara: aprilli keskpaigas-mai alguses. Suve jooksul kogutakse saaki 2-5 korda, kasvatab uusi võrseid kogu suve jooksul. Õievars on puitunud mittesöödav, õisik lihtne vari läbimõõduga 3-4 cm, helelillade õitega, mis omavad roosakat varjundit. Võrreldes mugulsibula pealsetega on longuslaugu pealsed vähem kibedad, meeldiva maitsega ja kerge küüslaugu lõhnaga. Sisaldab palju rauda ning teda nimetatakse ka raudlauguks. Lehed sisaldavad palju vitamiini C, B1 ja suurel hulgal rauda. Väga vastupidav külmadele ja on talvekindel, praktiliselt ei külmu kõige põhjapoolsemates mustmullavööndi rajoonides.
Armastab niiskust - niiskuse puudusel lehed puituvad ning muutuvad kibedaks. Ühel kohal kasvatatakse 6-7 aastat. Talle valitakse niisked, neutraalsed, umbrohupuhtad väetatud kasvukohad. Happelistel kuivadel muldadel moodustab ta puitunud ja ebameeldiva maitsega lehed.
Seemned külvatakse suvel mitte hiljem kui juulis. Longuslauku võib istutada ka taimedest või jagada vanemat taime. Peenrale istutatakse 3-4 reana jättes taimede vaheks 20-25 cm. Külvinorm- 1,5-2 g/m2-le. Taimed istutatakse ritta vahedega 20-25 cm.
Seemnete kasvatamise tehnoloogia, nende väljapeks, kuivatamine ja puhastamine on samasugune, kui talisibula puhul. Külvinorm: 5-6 kg/ha. Seemneid korjatakse 2-3 korda. Seemnete saagikus 0,3-0,6 tonni hektarilt. 1000 seemne mass 1,8-2,9 g. Idanevus säilib 3-4 aastat. Rajoonitud sordid puuduvad.
Kasvatatakse kohalikke populatsioone. Longus lauk armastab viljakat mulda, reageerib positiivselt pealtväetamisele ja kastmisele. Kui mullas on talle vajalikke elemente vähe, hõreneb leherosett, ning priske lehepung asendub paari kahvatu lehekesega. Kuid, kui te taime pealtväetate ja rikkalikult kastate, siis kasvatab longus lauk teile reipalt võimsa "mätta" uusi lehti. Longus lauk on väga rikas mineraalsoolade poolest, eriti raua poolest. Seepärast istutage oma aiamaale vähemalt mõnigi longus laugu taim. See taim on tuntud liider meie organismi rauaga varustamise poolest: ta on väga kasulik lastele ja täiskasvanutele, kellel on kalduvus haigestuda kehvveresusse.
Longus laugu agrotehnika on väga lihtne. Eelkõige on selleks vajalik viljakas muld, ja nagu juba öeldud - rohke kastmine. 
Ka longus lauku paljundada on väga "mugav" - ta saab sellega ise hakkama isekülvi teel. Erilist hooldust ei vaja. Tema ainsateks vaenlasteks on võililled. Teised umbrohud peletab ta oma peenrast ise minema. Soodsates tingimustes kasvavad longus laugu lehed kuni 30-40 cm kõrgusteks, ning on 2-3 cm laiused, lehed on mahlased ja lihakad.
Longus lauk on väga külmakindel taim - ta talub kuni -5..-6°C külma.

Eng.: Siberian Garlic Chives. Suom.: Siperianlaukka. Sven.: Sibirsk graslök.